Mulle on alati meeldinud maalid, joonistused ja illustratsioonid maastikuvaadetest ning sellest tuli ka mõte ise selline maal teha. Kui mõtlesin töö tehnika peale, siis kaalusin erinevaid variante, kuid otsustasin lõpuks digimaali kasuks, sest üks minu isiklikest eesmärkidest on arendada enda oskusi digimaalide tegemisel.

Idee oli paigas ja teadsin, mida teha tahan, kuid pikemalt sellele mõeldes, tundus see töö näituse jaoks natuke igav. Tahtsin sellele lisada mingisugust lisaväärtust kuna tundsin, et valmis töö poleks piisavalt heal tasemel, et seda näitusel lihtsalt väljaprindituna esitada.

Kuna maastikuvaated koosnevad enamasti mitmest kihist, milleks võivad olla mäed, metsad, veekogud jms, tekkis mul mõte neid kihte üksteisest kuidagi eraldada, et tekiks maalile sügavust ja ka natuke ruumilisust. Sellest tekkis idee printida maali iga kiht eraldi akrüülklaasplaadile ning need kihid hiljem omavahel kokku kinnitada. Tulemuseks oleks maastikuvaade, millele tekiks sügavuse ja ruumilisuse efekt tänu eraldatud kihtidele.

Materjaliks valisin akrüülklaasplaadi, sest see on heade läbipaistvusomadustega ning klaasiga võrreldes ka kergem, vastupidavam ja odavam materjal.

Teose peakrjaks sai "Vinland", sest seda kohta tuntakse kui viljaka maana, kus on suured rohupõllud. Sellele arvatakse ka olevat teisti tähendusi, kuid mina otsustasin keskenduda just sellele variandile. Vinland on piirkond Põhja-Ameerikas, mis avastati aasta 1000 paiku. Selle koha nimi on praeguste andmete järgi Newfoundland.

Esimeseks sammuks oli teha mõningad kavandid, et tekiks täpsem idee, mida ma kujutada tahaksin ning selgitada välja, mitut kihti oleks hea kasutada. Otsustasin lõpuks, et kokku tuleb viis kihti, sest see tundus paras arv, et edasi anda ruumilisust. Rohkemate kihtidega oleks teos muutunud liiga suureks ja raskeks ning vähematega ei paistaks ruumilisuse efekt välja.

Esialgu proovisin ka lisada pilvi ja oli plaanis esiplaanile teha üks puu, aga otsustasin need ära jätta, et teos liiga kirjuks ei muutuks. Mulle endale meeldis lõpptulemuse juures just selle kompositsioon ja vaba õhk, mis tekkis esiplaanil oleva puu ärajätmisel.

Sellised olid viis kihti, mille saatsin edasi trükikojale akrüülplaatidele printimiseks.

Kuna pealmised neli kihti sisaldavad läbipaistvust, siis nendel puudub valge värv. See tähendas, et need kihid paistsid üksteisest üsna tugevalt läbi ning värvid olid tuhmid ja kohati liiga tumedad. Oleksin pidanud laskma printida nendele kihtidele ka valge maski alla, et värvid tuleksid korrektsed. Ise ei osanud algul seda ette näha ning sellest tuli ka selline probleem.

Probleemi lahendamiseks otsustasin käsitsi värvida nendele kihtidele taustad valge akrüülvärviga, et tekitada mask. Selle miinuseks oli see, et servadesse ei olnud võimalik käsitsi nii täpselt maalida, et valge tausta serv oleks ühel joonel prinditud servaga.

Peale valge värvi lisamist, muutusid kihid just selliseks nagu vaja, ning värvid nägid korrektsed välja.

Seejärel kinnitasin kihid omavahel kokku. Kasutasin nurkades polte ning iga kihi vahele panin ka mutri, et viia kihid natuke rohkem üksteisest eemale, et ruumilisuse efekt paistaks paremini välja.

Algselt ei osanud sellega arvestada, kui kergesti akrüülklaasplaadid kriimustuvad ning kui õrn on prinditud värv akrüülklaasil. Selle tõttu tekkisid nurkadesse aukude puurimise ja ülejäänud kokkupanemise ajal mitmed kriimud ja värvikahjustused.

Edaspidi oskaksin selle materjaliga paremini ümber käia, et vältida selliseid probleeme. Lisaks sellele olid ka paaris kohas värvikahjustused otse trükikojast tulles, mille peale ei olnud ise midagi teha. Kuna tööd sain trükikojalt kätte vahetult enne näituse tähtpäeva, ei olnud ka aega lasta trükikojal praakprindid uuesti teha.

Kinnitamiseks kasutasin suure kandevõimega jõhvi. Ülemise puidust serva sisse puurisin augud ja keerasin sinna konksud, mille külge panin teose rippuma.

Üldiselt olen lõpptulemusega päris rahul ning mulle väga meeldis selle projekti tegemine. Töö käigus tekkis küll mitmeid ootamatuid probleeme, kuid suutsin nendega toime tulla. Ruumilisuse efekt paistab välja õrnemalt, kui algul ette kujutasin. Tugevama ruumilisuse efekti saavutamiseks oleks võib-olla pidanud kihid omavahel veel suuremate vahedega olema, mis tähendaks ka seda, et töö tuleks palju suurem. Projekti üheks eesmärgiks oli teha selline teos, mida saaksin ka hiljem kuskile disainielemendina üles panna. Arvan, et saavutasin selle eesmärgi, ning sain omale laheda töö, mille saan kuskile üles riputada.